1. kodutöö: ajakirjandus eetika tundmine

Hea näide:

Oliver Kund, Postimees, 15.01.2012 : IRLi juhikandidaate esmadebatil sai valuküsimuseks sisedemokraatia.

Ajakirjanduseetika punkt  4.1. Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal pőhinegu tőestataval ja tőenditega tagatud faktilisel informatsioonil. 

Antud artiklis on selgelt välja toodud arvamused. Ajakirjanik on toonud selgelt välja, et kõik arvamusavaldused on küsitluse põhjal selgitatud: 

Reinsalu sõnul võitleks ta peaministrina Euroopa liitu lõhestava meelsuse vastu ja pingutaks eestlaste tööviljakuse tõstmisel. «Millega ma kindlasti kaasa ei lähe on euroskeptilise hoiaku esile kergitamine. Eesti ekspordib rohkem kui kaks kolmandikku oma toodangust Euroopa liitu ja meie jaoks on oluline turu täielik avanemine. Oluline näitaja, kus jääme maha liidu vanadest riikidest on töö tootlikkus. Oleme kehval järjel,» hindas Reinsalu.

Kui Kund on toonud alapealkirjas väite, nt. IRLi kuvand seostub skandaalidega, siis lõigus on järgnenud ka põhjendus: 

«Mida me IRL-is vajame, on printsiipide järgi üles ehitatud selged reeglid. Kolm olulist märksõna, mida inimesed peaksid tulevikus IRLiga seostama on õigusselgus, läbipaistvus ja poliitika prognoositavus,» leidis Urmas Reinsalu.

Halb näide:

Madis Filippov, Postimees, ilmunud 14.01.2011: Riigiamet tegi muistsel asulakohal pinnasetöid

Ajakirjanduseetika punkt 4.2.Konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kőik osapooled. 

Antud artikli puhul on toodud välja küll selgelt Muinsuskaitseameti arvamus avalike- ja välissuhete nõuniku Meeli Hundi näol, kuid pole sõna antud põllumajandusameti ehk teise osapoole esindajale. On vaid välja toodud: 

Muinsuskaitseamet on pöördunud arheoloogiamälestisel ilma ameti loata toimunud tööde tagamaade väljaselgitamiseks põllumajandusameti Võru keskuse poole. Keskus tunnistas oma eksimust ja olevat astunud samme vältimaks edaspidi analoogsete olukordade teket.

Samas viitab pealkiri ja juhtlõik ( Muinsuskaitseamet avastas, et põllumajandusamet on teinud suuremahulisi pinnasetöid haruldasel kiviaegsel asulakohal, kus leidub hulgaliselt hilise nöörkeraamika kultuuri savinõukilde.) mulle, kui lugejale konflikti olukorrast ja nõuab teise poole arvamuse väljendamist.

Anett Männiste

Paarilise filmieelistuste ja huvivaldkondade analüüsi hndamine

Analüüsisin Maria Tšerepaha tööd.

FILMIEELISTUSED


Vead: Võrdluse ühes pooles pidi olema viide vanusegrupi eelistusele ja teises pooles koguvalimi eelistusele. Maria on võrrelnud aga kas gruppe või filme omvahel. Võrdlused on üldiselt head, aga vajaksid lihtsalt natuke rohkem täpsustamist. Võiksid olla juures protsendid. 


Sarnasused minu tööga: Mõlemad märkisime ära, et 15-19 aastased vaatavad rohkem komöödiaid ja huumorifilme.

HUVIVALDKONNAD


Vead: Võrdlused on head. Iga huviala puhul on võrreldud kahte huvigruppi.


Sarnasused: Mõlemad märkasid, et maaelust huvituvad vähem venelased ja kõrgharidusega inimesed ning et venelased ja alla kekharidusega inimesi huvitab rohkem religioon.
Veel olid sarnased tähelepanekud kunsti, kirjanduse, arvamuste ja arutluste koha.

Kodutöö nr.2

Filmieelistused vanuserühmades

1. Komöödiate ja huumorifilmide vaadatavus on vanusegrupis 15 - 19 aastat 12% suurem kui koguvalimi sama tüübi filmide vaadatavus.

2. Armastusfilmide vaadatavus on vanusegrupis 65 - 74 aastat 9% väiksem kui koguvalimi sama tüübi filmide vaadatavus.

3. Muusikafilmide vaadatavus on vanusegrupis 20 - 29 aastat 10% väiksem kui koguvalimi sama tüübi filmide vaadatavus.

4. Multkate ja nukufilmide vaadatavus on vanusegrupis 30 - 44 aastat 8% suurem kui koguvalimi sama tüübi filmide vaadatavus.

5. Loodusfilmide vaadatavus on vanusegrupis 45 - 54 aastat 8% suurem kui koguvalimi sama tüübi filmide vaadatavus.

6. Kultusfilmide vaadatavus on vangusegrupis 20 - 29 aastat 15% suurem kui koguvalimi sama tüübi filmide vaadatavus.

7. Horror ja õudusfilmide vaadatavus on vanusegrupis 15 - 19 aastat 39% suurem kui koguvalimi sama tüübi fimide vaadatavus.

8. Lemmiknäitlejatega filmide vaadatavus on vanusegrupis 15 - 19 aastat 7% suurem kui koguvalimi sama tüübi filmide vaadatavus.

9. Erootiliste filmide vaadatavus on vanusegrupis 55 - 64 aastat 16% väiksem kui koguvalimi sama tüübi filmide vaadatavus.

10. Vesternite vaadatavus on vanusegrupis 30 - 47 aastat 7% suurem kui oguvalimi sama tüübi filmide vaadatavus.

Huvi erinevate teemavaldkondade vastu

1. Naised ja vanusegrupp 15 - 19 huvituvad rohkem tuntud isikutest ja suhetest kui mehed ja vanusegrupp 30 - 44 aastat.

2. Vene rahvusest ja keskharidusega inimesed huvituvad rohkem religioonist ja kirikust kui kõrgharidusega ja eesti rahvusest inimesed.

3. Mehed ja alla keskharidusega inimesed huvituvad vähem kunstist, kirjandusest ja teatrist kui naised ja kõrgharidusega inimesed.

4. Vene rahvusest ja vanusegrupp 55 - 64 huvituvad rohkem seadustest ja määrustest kui eesti rahvusest ja alla keskharidusega inimesed. 

5. Mehed ja vanusegrupp 15 - 19 huvituvad rohkem huumorist kui naised ja vanusegrupp 20 - 29.

6. Eesti rahvusest inimesed ja alla keskharidusega inimesed huvituvad loodusest rohkem kui vene rahvusest ja kõrgharidusega inimesed.

7. Vanusegrupp 45 - 54 ja kesharidusega inimesed huvituvad oma valla, linna ja maakonna infost tunduvalt rohkem kui vanusegrupp 15 - 19 ja kõrgharidusega inimesed.

8. Eesti rahvusest ja kõrgharidusega inimesed huvituvad arvamustest ja arutlustest rohkem kui vene rahvusest ja keskharidusega inimesed.

9. Vene rahvusest ja kõrgharidusega inimesed huvituvad maaelust tunduvalt vähem kui eesti rahvusest ja alla keskharidusega inimesed.

10. Naised ja vanusegrupp 20 - 29 huvituvad rohkem sotsiaalprobleemidest kui mehed ja vansegrupp 45 - 54.

Koduleht

http://285406.edicypages.com

Koduleht

Tõnu Kaalep: Photoshopi kiituseks. Või?

1. Foto ja graafika võimaldavad vahetada unikaalsuse korduvuse vastu
2. Fotograafia kui adekvaatne reaalsuse kujutamine on tänapäeval kaheldav. Pigem eelistatakse fotot mis, pakub nalja või hirmu kui näites realistlikku loodusfotot.
3. Fotograafia on kujunenud osaks meelelahtusest ja on võrreldav kollaajakirjanduse ja reality - TV-ga - lavastatakse sündmusi.
4. Meie maailm ei pretendeeri enam tegelikkuse kujutamisele.
5. Photoshopi on looming.

Isiklikult meeldisid:
6. Peeter Langovits: Ajakirjanduses on foto dokument. Foto tõestab ajakirjandusliku teksti õigsust ja ei peta.
7. Ly Lestberg: Meie esmaseks ülesandeks oleks püüd jääda inimeseks, mitte muutuda näiteks arvutis iseennast töötlevaks pildifailiks.
8. Andreas Ventsel: Photoshop rahuldab vajadust pideva šokeerimise järele.
9. Teist korda sama pilt ei šokeeri, see ei tekita enam inimestes kannataja suhtes empaatilist valutunnet

Sügisene filmiõhtu Viljandi kultuuriakadeemias

Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia mustas saalis toimus 13. septembril kell 18.00 filmiõhtu filmiga "Kolmteist". Noori oli kogunenud saja ringis ja õhtu oli meeleolukam, kui arvata oleks võinud.

Esimesed filmihuvilised kogunesid juba kella viiest. Üles oli pandud suur ekraan, et film võimalikult kvaliteetselt vaatajateni tuua. Õpilasesinudse noored tegid kiirelt veel viimaseid ettevalmistusi ja filmiõhtu võis alata.

Viis minutit enne algust oli saal juba rahvast täis ja kõik ootasid pinevalt filmi algamist. Peale õpilasesinudse sõnavõttu oli publikule varuks veel üks üllatus. Tuntud filmikriitik Ilmar Raag võttis enne filmi sõna ja rääkis filmi plussides ja miinustes ning tõi välja, millele tasub tähelepanu pöörata.

Filmi vaatamisel oli esimene äratundmisrõõm Twilighti näitleja Nikki Reedi  nägemisel. Tähelepanelikumad märkasid ka Disney-staari Vanessa Hudgensi näitlemist. Veel tegid enda etteasted näiteks Melanie ja Tracy Freeland ema ja tütre rollis.

Filmi lõppedes olid emotsioonid seinast-seina. Kelle näos oli näha kurbust, kes ei suutnud uskuda, mida ta just nägi ja kes võttis seda kui iseenesest mõistetavat elu osa. Igal juhul nõustun Ilmar Raagiga, et see oli hädavajalik vaatamine igale noorele.

Kultuuriakadeemia õpilasesindus on ennegi korraldanud sama laadi üritusi ja neil on traditsiooni plaanis ka jätkata edaspidi. Siin kohal annab õpilasesindus teada ka võimalusest filmi "Kolmteist" ka korra veel vaadata järgmisel neljapäeval taas kord Mustas Saalis. Nii saavad ka need, kes 13. septembril ei jõudnud, filmi ära näha.