Analüüsisin Maria Tšerepaha tööd.
FILMIEELISTUSED
Vead: Võrdluse ühes pooles pidi olema viide vanusegrupi eelistusele ja teises pooles koguvalimi eelistusele. Maria on võrrelnud aga kas gruppe või filme omvahel. Võrdlused on üldiselt head, aga vajaksid lihtsalt natuke rohkem täpsustamist. Võiksid olla juures protsendid.
Sarnasused minu tööga: Mõlemad märkisime ära, et 15-19 aastased vaatavad rohkem komöödiaid ja huumorifilme.
HUVIVALDKONNAD
Vead: Võrdlused on head. Iga huviala puhul on võrreldud kahte huvigruppi.
Sarnasused: Mõlemad märkasid, et maaelust huvituvad vähem venelased ja kõrgharidusega inimesed ning et venelased ja alla kekharidusega inimesi huvitab rohkem religioon.
Veel olid sarnased tähelepanekud kunsti, kirjanduse, arvamuste ja arutluste koha.
Sunday, November 6, 2011
Monday, October 31, 2011
Kodutöö nr.2
Filmieelistused vanuserühmades
1. Komöödiate ja huumorifilmide vaadatavus on vanusegrupis 15 - 19 aastat 12% suurem kui koguvalimi sama tüübi filmide vaadatavus.
2. Armastusfilmide vaadatavus on vanusegrupis 65 - 74 aastat 9% väiksem kui koguvalimi sama tüübi filmide vaadatavus.
3. Muusikafilmide vaadatavus on vanusegrupis 20 - 29 aastat 10% väiksem kui koguvalimi sama tüübi filmide vaadatavus.
4. Multkate ja nukufilmide vaadatavus on vanusegrupis 30 - 44 aastat 8% suurem kui koguvalimi sama tüübi filmide vaadatavus.
5. Loodusfilmide vaadatavus on vanusegrupis 45 - 54 aastat 8% suurem kui koguvalimi sama tüübi filmide vaadatavus.
6. Kultusfilmide vaadatavus on vangusegrupis 20 - 29 aastat 15% suurem kui koguvalimi sama tüübi filmide vaadatavus.
7. Horror ja õudusfilmide vaadatavus on vanusegrupis 15 - 19 aastat 39% suurem kui koguvalimi sama tüübi fimide vaadatavus.
8. Lemmiknäitlejatega filmide vaadatavus on vanusegrupis 15 - 19 aastat 7% suurem kui koguvalimi sama tüübi filmide vaadatavus.
9. Erootiliste filmide vaadatavus on vanusegrupis 55 - 64 aastat 16% väiksem kui koguvalimi sama tüübi filmide vaadatavus.
10. Vesternite vaadatavus on vanusegrupis 30 - 47 aastat 7% suurem kui oguvalimi sama tüübi filmide vaadatavus.
Huvi erinevate teemavaldkondade vastu
1. Naised ja vanusegrupp 15 - 19 huvituvad rohkem tuntud isikutest ja suhetest kui mehed ja vanusegrupp 30 - 44 aastat.
2. Vene rahvusest ja keskharidusega inimesed huvituvad rohkem religioonist ja kirikust kui kõrgharidusega ja eesti rahvusest inimesed.
3. Mehed ja alla keskharidusega inimesed huvituvad vähem kunstist, kirjandusest ja teatrist kui naised ja kõrgharidusega inimesed.
4. Vene rahvusest ja vanusegrupp 55 - 64 huvituvad rohkem seadustest ja määrustest kui eesti rahvusest ja alla keskharidusega inimesed.
5. Mehed ja vanusegrupp 15 - 19 huvituvad rohkem huumorist kui naised ja vanusegrupp 20 - 29.
6. Eesti rahvusest inimesed ja alla keskharidusega inimesed huvituvad loodusest rohkem kui vene rahvusest ja kõrgharidusega inimesed.
7. Vanusegrupp 45 - 54 ja kesharidusega inimesed huvituvad oma valla, linna ja maakonna infost tunduvalt rohkem kui vanusegrupp 15 - 19 ja kõrgharidusega inimesed.
8. Eesti rahvusest ja kõrgharidusega inimesed huvituvad arvamustest ja arutlustest rohkem kui vene rahvusest ja keskharidusega inimesed.
9. Vene rahvusest ja kõrgharidusega inimesed huvituvad maaelust tunduvalt vähem kui eesti rahvusest ja alla keskharidusega inimesed.
10. Naised ja vanusegrupp 20 - 29 huvituvad rohkem sotsiaalprobleemidest kui mehed ja vansegrupp 45 - 54.
Monday, October 24, 2011
Monday, October 17, 2011
Tõnu Kaalep: Photoshopi kiituseks. Või?
1. Foto ja graafika võimaldavad vahetada unikaalsuse korduvuse vastu
2. Fotograafia kui adekvaatne reaalsuse kujutamine on tänapäeval kaheldav. Pigem eelistatakse fotot mis, pakub nalja või hirmu kui näites realistlikku loodusfotot.
3. Fotograafia on kujunenud osaks meelelahtusest ja on võrreldav kollaajakirjanduse ja reality - TV-ga - lavastatakse sündmusi.
4. Meie maailm ei pretendeeri enam tegelikkuse kujutamisele.
5. Photoshopi on looming.
Isiklikult meeldisid:
6. Peeter Langovits: Ajakirjanduses on foto dokument. Foto tõestab ajakirjandusliku teksti õigsust ja ei peta.
7. Ly Lestberg: Meie esmaseks ülesandeks oleks püüd jääda inimeseks, mitte muutuda näiteks arvutis iseennast töötlevaks pildifailiks.
8. Andreas Ventsel: Photoshop rahuldab vajadust pideva šokeerimise järele.
9. Teist korda sama pilt ei šokeeri, see ei tekita enam inimestes kannataja suhtes empaatilist valutunnet
2. Fotograafia kui adekvaatne reaalsuse kujutamine on tänapäeval kaheldav. Pigem eelistatakse fotot mis, pakub nalja või hirmu kui näites realistlikku loodusfotot.
3. Fotograafia on kujunenud osaks meelelahtusest ja on võrreldav kollaajakirjanduse ja reality - TV-ga - lavastatakse sündmusi.
4. Meie maailm ei pretendeeri enam tegelikkuse kujutamisele.
5. Photoshopi on looming.
Isiklikult meeldisid:
6. Peeter Langovits: Ajakirjanduses on foto dokument. Foto tõestab ajakirjandusliku teksti õigsust ja ei peta.
7. Ly Lestberg: Meie esmaseks ülesandeks oleks püüd jääda inimeseks, mitte muutuda näiteks arvutis iseennast töötlevaks pildifailiks.
8. Andreas Ventsel: Photoshop rahuldab vajadust pideva šokeerimise järele.
9. Teist korda sama pilt ei šokeeri, see ei tekita enam inimestes kannataja suhtes empaatilist valutunnet
Monday, September 19, 2011
Sügisene filmiõhtu Viljandi kultuuriakadeemias
Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia mustas saalis toimus 13. septembril kell 18.00 filmiõhtu filmiga "Kolmteist". Noori oli kogunenud saja ringis ja õhtu oli meeleolukam, kui arvata oleks võinud.
Esimesed filmihuvilised kogunesid juba kella viiest. Üles oli pandud suur ekraan, et film võimalikult kvaliteetselt vaatajateni tuua. Õpilasesinudse noored tegid kiirelt veel viimaseid ettevalmistusi ja filmiõhtu võis alata.
Viis minutit enne algust oli saal juba rahvast täis ja kõik ootasid pinevalt filmi algamist. Peale õpilasesinudse sõnavõttu oli publikule varuks veel üks üllatus. Tuntud filmikriitik Ilmar Raag võttis enne filmi sõna ja rääkis filmi plussides ja miinustes ning tõi välja, millele tasub tähelepanu pöörata.
Filmi vaatamisel oli esimene äratundmisrõõm Twilighti näitleja Nikki Reedi nägemisel. Tähelepanelikumad märkasid ka Disney-staari Vanessa Hudgensi näitlemist. Veel tegid enda etteasted näiteks Melanie ja Tracy Freeland ema ja tütre rollis.
Filmi lõppedes olid emotsioonid seinast-seina. Kelle näos oli näha kurbust, kes ei suutnud uskuda, mida ta just nägi ja kes võttis seda kui iseenesest mõistetavat elu osa. Igal juhul nõustun Ilmar Raagiga, et see oli hädavajalik vaatamine igale noorele.
Kultuuriakadeemia õpilasesindus on ennegi korraldanud sama laadi üritusi ja neil on traditsiooni plaanis ka jätkata edaspidi. Siin kohal annab õpilasesindus teada ka võimalusest filmi "Kolmteist" ka korra veel vaadata järgmisel neljapäeval taas kord Mustas Saalis. Nii saavad ka need, kes 13. septembril ei jõudnud, filmi ära näha.
Esimesed filmihuvilised kogunesid juba kella viiest. Üles oli pandud suur ekraan, et film võimalikult kvaliteetselt vaatajateni tuua. Õpilasesinudse noored tegid kiirelt veel viimaseid ettevalmistusi ja filmiõhtu võis alata.
Viis minutit enne algust oli saal juba rahvast täis ja kõik ootasid pinevalt filmi algamist. Peale õpilasesinudse sõnavõttu oli publikule varuks veel üks üllatus. Tuntud filmikriitik Ilmar Raag võttis enne filmi sõna ja rääkis filmi plussides ja miinustes ning tõi välja, millele tasub tähelepanu pöörata.
Filmi vaatamisel oli esimene äratundmisrõõm Twilighti näitleja Nikki Reedi nägemisel. Tähelepanelikumad märkasid ka Disney-staari Vanessa Hudgensi näitlemist. Veel tegid enda etteasted näiteks Melanie ja Tracy Freeland ema ja tütre rollis.
Filmi lõppedes olid emotsioonid seinast-seina. Kelle näos oli näha kurbust, kes ei suutnud uskuda, mida ta just nägi ja kes võttis seda kui iseenesest mõistetavat elu osa. Igal juhul nõustun Ilmar Raagiga, et see oli hädavajalik vaatamine igale noorele.
Kultuuriakadeemia õpilasesindus on ennegi korraldanud sama laadi üritusi ja neil on traditsiooni plaanis ka jätkata edaspidi. Siin kohal annab õpilasesindus teada ka võimalusest filmi "Kolmteist" ka korra veel vaadata järgmisel neljapäeval taas kord Mustas Saalis. Nii saavad ka need, kes 13. septembril ei jõudnud, filmi ära näha.
Monday, September 12, 2011
13. septembril filmõhtu Viljandi Kultuuriakadeemias
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilasesinuds annab teada, et homme, 13. septembril kell 18, toimub Kultuuriakadeemia Mustas Saalis filmõhtu filmiga "Kolmteist".
Film "Kolmteist" kajastab kahe teismelise toimetulekut uue kooli, perekonnaprobleemide ja tähelepanu vajadusega. Tracy (Evan Rachel Wood) ja Evie'i (Nikki Reed) soovid on tegelikult lihtsad - esimene neist ihaldab populaarsust, teine perekonda ja hoolivust. Nad mõlemad kasutavad üksteist omamoodi ära ja näitavad teinteisele võimalikke varinate maailmast. Selle käigus aga satuvad nad täiskasvanute ellu, kus ei puudu narkootikumid, varastamine, seksuaalsus, vägivald. Nad peavad saama ise hakkama ilma, et ükski vanem nende käekäiku sekkuda julgeks, kartes rikkuda laste vabadust. Filmi "Kolmteist" näidatakse Kultuuriakadeemias esmakordselt.
Üliõpilasesindus pakub samal õhtul ka teisi üritusi nagu Aliase turniir, kudumise kursus, tuutoritund ja segakoori proov. Lisaks sellele soovitame heita ka pilgu meie järgmise kuu üritustesse, sest tulemas on veel filmiõhtuid ja muid üritusi, mis ootavad teie soovitusi. Üliõpilasesindusega saab jätkuvalt liituda Kultuuriakadeemia peahoone teisel korrusel.
Lisainfo: www.vkauliopilasesindus.ee
Subscribe to:
Comments (Atom)